mn79:8.1 “Ahañhi, bhante, yāvatakampi me iminā attabhāvena paccanubhūtaṁ tampi nappahomi sākāraṁ sauddesaṁ anussarituṁ,
mn79:8.2 kuto panāhaṁ anekavihitaṁ pubbenivāsaṁ anussarissāmi, seyyathidaṁ—ekampi jātiṁ dvepi jātiyo …pe… iti sākāraṁ sauddesaṁ anekavihitaṁ pubbenivāsaṁ anussarissāmi, seyyathāpi bhagavā?
mn79:8.3 Ahañhi, bhante, etarahi paṁsupisācakampi na passāmi,
mn79:8.4 kuto panāhaṁ dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena satte passissāmi cavamāne upapajjamāne hīne paṇīte suvaṇṇe dubbaṇṇe sugate duggate yathākammūpage satte pajānissāmi, seyyathāpi bhagavā?
mn79:8.5 Yaṁ pana maṁ, bhante, bhagavā evamāha:
mn79:8.6 ‘api ca, udāyi, tiṭṭhatu pubbanto, tiṭṭhatu aparanto;
mn79:8.7 dhammaṁ te desessāmi—
mn79:8.8 imasmiṁ sati idaṁ hoti, imassuppādā idaṁ uppajjati;
mn79:8.9 imasmiṁ asati idaṁ na hoti, imassa nirodhā idaṁ nirujjhatī’ti tañca pana me bhiyyoso mattāya na pakkhāyati.
mn79:8.10 Appeva nāmāhaṁ, bhante, sake ācariyake bhagavato cittaṁ ārādheyyaṁ pañhassa veyyākaraṇenā”ti.